Eesti kinnisvarafirmade statistika järgi kasvab nõudlus Eesti kinnisvara järele iga kuuga. Pealegi kasvab pidevalt lisaks soomlastele, rootslastele ja teistele Euroopa elanikele Venemaalt ostjate osakaal. Ja selleks on objektiivsed põhjused.

Esiteks: Eestist kinnisvara ostes saate sellesse riiki multiviisa ja võimaluse Schengeni alal vabalt liikuda.

Teiseks: Eestist kinnisvara ostes saad tõesti selle, millest paljud vaid unistavad – korteri või kodu omanduses suurepärase ökoloogiaga ja sajandeid vana mereäärses Euroopa linnas (või kuurordis). kultuur ja ajalugu.

Kolmandaks: Eesti asukoha atraktiivsus on vaieldamatu – 2,5 tundi Peterburist või 10 tundi Moskvast muudavad reisikulud minimaalseks ja võimaldavad kasutada Eestis asuvat kinnisvara perepuhkuse sihtkohana nädalavahetusteks, pühadeks või puhkuseks.

Eestis võib kinnisvara osta iga välisriigi kodanik, kuigi on ka erandeid. Tehingu vormistab notar kirjaliku müügilepinguga. Leping on vormistatud eesti keeles. Notar võib selle (või põhipunktid) tõlkida vene keelde (kui ta räägib vene keelt) või Ostja saab tellida notariaalselt kinnitatud tõlke vene keelde. Müügilepingus on kirjas põhiteave vara kohta, hind ja tehingu tingimused. 
  • Piirialadel asuvatele maatükkidele kehtib välisriigi kodanike poolt Eestis kinnisvara omandamise piirang. Täpne loetelu maakondadest, kus selliste tehingute tegemiseks on piirang, on kinnitatud vastava seadusega. Kinnisvara soetamine on sel juhul võimalik ainult juriidilise isiku loomisega Eestis, kellest saab kinnisvara ostja.
  • Välisriigi kodanikele korterite ostmisel kogu Eestis piiranguid ei ole.
  • Eestis kinnisvaramaksu ei kohaldata. On maamaks. Selle väärtus sõltub maatüki pindalast, sihtotstarbest (elamu-, äripind jne), samuti asukohast.
  • Tehingu sooritamiseks peab välisriigi kodanik esitama isikut tõendava dokumendi (Venemaa kodanikel – rahvusvaheline pass) ning teatama oma perekonnaseisust. Kui Ostja on abielus, tuleb esitada abielutunnistus. Abikaasa andmete kinnistusraamatusse kandmise soovil on vajalik abikaasa osalemine tehingu juures või notariaalselt tõestatud volikiri. Kui notar ei valda nõutaval määral vene keelt, võib ta paluda esitatud dokumentide notariaalselt tõestatud tõlget.
  • Pärast notariaalset tehingut saadab notar ise tehingu andmed Eesti kinnisvararegistrit pidavale asutusele kinnistusraamatusse (Kinnisturaamat). Tavaliselt tehakse 7 kalendripäeva jooksul registrisse kanne uue omaniku kohta (seaduse järgi kuni 30 päeva, kuid tavaliselt tehakse kõik palju kiiremini).
  • Notarite nimekirjaga saab tutvuda www.notar.ee, valides vastavalt vene keele.
  • Eestis kinnisvara omamine ei anna õigust riigis viibida. Kehtima jäävad tavapärased viisade ja elamislubade saamise reeglid. Kinnisvara olemasolu võib aga olla mitmekordse viisa saamise oluline põhjus.
  • Elamukinnisvara on venelaste seas enim nõutud Kirde-Eestis (Vene piiri läheduses), põhjarannikul, aga ka Tallinnas (eriti vanalinnas).
  • Notarikulud on reguleeritud Eesti seadustega.
  • Näited notaritasude kohta: 
    • Umbes 10 000 euro väärtuses tehing – notaritasud ca 100 eurot
    • Umbes 32 000 euro väärtuses tehing – notaritasud ca 200 eurot
  • Kinnisvara ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurus sõltub kinnisvara tüübist, asukohast ja korteriühistu (Venemaal HOA analoog) või suvila ühistu otsusest.
  • Näited kinnisvara hoolduskulude kohta: 
    • Korter, Narva linn, 2021, hooldus – keskmiselt 0,7-1,0 eurot korteri pinna m2 kohta; mägivesi. – 4875 eurot m3, külm vesi – 1817 eurot m3, gaas – 0,938 eurot m3, Küte (olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest) – keskmiselt 0,7-1,5 eurot korteri pinna m2 kohta, elekter vastavalt arvestile – keskmiselt 0,15 eurot 1 kW kohta.

    • Korter, Tallinn, 2021, Hooldus – keskmiselt 1-1,5 eurot korteri pinna m2 kohta; külm vesi – 1,52 eurot m3, mägivesi – 6 eurot m3, gaas – 0,938 eurot m3, Küte (olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest) – keskmiselt 1-2 eurot korteri pinna m2 kohta, elekter vastavalt arvestile.

    • Äärelinna piirkond, Narva-Jesuu lähedal (Ust-Narva), – 1200 m2 (12 aakrit), maamaks – 20 eurot aastas, dacha kooperatiivi liikmemaks – 50 eurot aastas, elektriarvestiga.